kõik.

Tagasi kodus.

Jah, printsi ei leidnud, kuigi ma poleks ära öelnud. See-eest sain kolm hästi toredat sõpra, keda ma külla ootan. Arvasin, et oskan taani keelt pärast højskolet paremini, kui ma seda hetkel oskan, aga sellegipoolest võib rahulikult öelda, et progress on olnud tohutu. Kui ma oleks teadnud, kui vähe ma tegelikult oskasin rääkida taani keelt augustis, oleks ma ehk pikemalt mõelnud selle üle, kas minna. Ja kui ma oleks teadnud, kui raske seal on. Ma ei arva, et valgustus peaks tulema pika kannatusteraja tulemusel. Kindlasti on ka meeldivamaid variante. Aga all in all, hea kogemus. Ma ei oskagi rohkem midagi öelda, sellist lühikest kokkuvõtet pole võimalik teha.

Aitäh kõigile, kes viitsisid mu blogi lugeda ja ka kommenteerida. Ja aitäh Sandrale, Võsole, Estele, Marjule ja Madisele, Madisele, emale ja isale ja Este isale, kes mind ülilahedasti lennujaamas vastu võtsid! Ma ei tea veel, kas ma kirjutan edasi vahel või mitte, eks paistab. Aga kodus on hea olla.

Ilusaid jõule!
Vi ses!

jess kas on viimane esmaspäev! jah, on viimane esmaspäev!

Noh, ongi viimane nädalavahetus möödas. Absoluutselt kordaläinud, väga hea pidu oli laupäeval. Muidugi, mis tal muud üle jäi, kui terve nädal oli nii mõttetu ja võiks isegi öelda, et halb, et pärast seda saabki ainult ülesmäge minna. Tutvustasin Stinele ja Kianile võrratut kombot vein Coca Colaga. Neile meeldis. Igatahes eriti ootan ma homset õhtut, kui on viimane pidusöök ja pidu pärast seda PLUSS ei pea meie ära koristama tagajärgi. Ja saab kõik otsad kokku tõmmatud.

Pean vist ka tõdema, et see jääb viimaseks postituseks Taanist. Ma ei luba midagi, aga ütleme nii, et mingi eelaimdus sunnib seda siiski arvama. Ma ei hakka praegu kokkuvõtet tegema ja suuri sõnu seadma, sest veerand tunni pärst on viimane laulutund. Esinen vast paari sõnaga, kui olen tagasi koju jõudnud.

Sellega seoses tahan meelde tuletada, et tulen kolmapäeval kell 23.10 ;)

Kohtumiseni näost näkku!

seep

Ma olen juba korra varem siin seepi teinud. See oli selline...huvitav protsess, sest me täpselt ei teadnud, kus ja mida, aga lõpuks tuli ikka mingi seebimoodi moodustis välja. Täna tegin Majaga uuesti seepi. Eelmisest korrast õppisime niipalju, et searasv teeb seebi tumedaks ja muidu haiseb kõvasti. Ja et natuke mingit tooni anda, võib seebisegule lisada kriiti. No need teadmised pagasis asusime uuesti asja kallale, seekord kookosõliga ja väiksema kogusega ning väheke lihtsama retseptiga. Kuna jõulud on tulemas, siis mõtlesime, et veelgi parem oleks, kui lisaksime seebile väikesi pehmeid kuuseokkataolisi (mina ei tea, mis põõsas see on) okkaid ja olekski kingitus olemas kogu perele. Ja kuigi me kasutasime kookosõli, oli meil ka varuks lavendliõli hea lõhna lisamiseks. Siin on meie tänase pooleteisttunnise töö produkt:



Mitte ainult, et selle seebi esteetilise väärtuse üle kõlbaks arutada ainult kunstinäitusel kõrvuti kuulsa Piero Manzoni plekkpurgiga, kus sees ta number kaks, vaid kõigele lisaks ütles Mathias, et tal hakkas näpp kipitama, kui see märjas olekus kokku puutus meie seebiga. Ehk siis suure tõenäosusega on see nahkasöövitav.

Ärge muretsege, vähemalt NII hulle jõulukingitusi te ei saa ;)

Mis mõttes?

Võimalik on, et saan kaks taani keele õpilast juurde. Sellepärast olen olnud sunnitud uurima, mis raha ma võiks ühe akadeemilise tunni eest küsida. See on lihtsalt naeruväärne, absurdne. Keeltekoolis küsitakse tunni eest nii 45EEK. 45! Paar aastat tagasi tegin degustatsioone poodides, kus ainus intelligentsusele apelleeriv väljakutse oli jätta meelde, kus üks või teine asi toodetud on või mida ta sisaldab (mis kõik NIIKUINII pakil kirjas on) ja ajada lihtsalt hästi kaua hästi mõttetut juttu. Ja seal sain ma tunni eest 40EEK. See on vähemalt 50EEK nüüd, julgen arvata.

See on küll lõbus lugu rääkida, kuidas mu vend oli korraga õpetaja, hauakivide disainer ja vannikardinatemüüja. Sest mida sa teed õpetajapalgaga? Ja mida sa teed siis, kui sa saad lapse? Eriti kui sa töötad sellises koolis, kus enamik õpilastest pole mitte kõige eredamad kriidid karbis ja kindlasti mitte kõige motiveeritumad. Sellisel juhul võrdub missioonitunne juba eneseohverdusega. Muidugi parem siis leida omale mõni tasuvam ja huvitavam töö, kui veel võimalust ja noorust. Taanis saab isegi postimees suht normaalset palka. Pealegi tervislik, saab ringi liikuda.

SSDD

See nädal pole lihtsalt üldse minu nädal. Kõik on hõivatud oma projektidega, nii ka mina üsna tihti, aga see tähendab, et sellist aega, millal keegi midagi ei tee, peaaegu pole. Täiega igav on. Illustreerimaks, KUI igav on: sain ülikoolist kaks ülesannet tähtajaga enne jõule. Mõtlesin, et noooooh peab pliiatsit pressima hakkama, kui tagasi koju lähen, et jõuaks õigeks ajaks valmis. Ja nüüd on nii jura olnud, et ma tegin nad mõlemad ära. Ja ma kardan, et pärastlõunal õpin isegi natuke süntaksi. Mis kohutav maailm see küll on, milles me elame!

Misantroopsus on ka tappev. Kus see hea inimene minus on, kes varem kõiki armastas? Annan talle nädalakese aega tagasitulemiseks, muidu...

Aga vaadake:
http://www.youtube.com/watch?v=UjXi6X-moxE

jõul

Käisime pidus nädalavahetusel Stinega, nii ülbed olimegi. Selles mõttes, et me olime suht ainukesed, kes koolis olemise asemel otsustasid linna minna. aga need pagana koolipeod on ka üks ja sama jama kogu aeg, kaua sa ikka jaksad. Ja meil oli väga edukas õhtu: Stine vihmavari läks katki ja mobla varastati ära, ma sõin kaks shawarmat. No nii lühidalt. Tuttu saime alles kell pool 7 ühe Stine sõbra juures ja kell pool 12 ajasime end juba üles, et minna jõulukinke ostma. Stine tuttavatele siis. Minu omad saavad ju kõik isetehtud ja taolist ;) Ma pean siiski ausalt tunnistama, et endale tegin ma selle katsumuse lõppemise puhul ka jõulukingituse ja ostsin Pilgrimi kaelaketi:



Jah, ma tean, ilus :P Ja väga praktiline, sest seal on ju sildi peal kohe kirjas Pilgrim ja kui ma seda kannan, siis ei pea ju ükski noormees (oh neid kümneid ja kümneid) mõistatama, millised ehted mulle meeldivad.

Kuigi kogu see laupäev linnas oli kohutav stress lihtsalt. Mulle meeldivad tegelikult jõululaulud, minu arust on nad mõnusad, loovad meeleolu. Viga on ainult selles, et juba detsembri algusest lastakse neid iga tipptund kõikides kaubanduskeskustes, ja neid on ikkagi suht raske vältida jõulu ajal, sest mulle meeldib ka kingitusi osta ja teha (ka endale :P ), siis nüüd iga kord, kui ma kuulen White Christmasi või Whami, hakkab mul silm tõmblema ja higi koguneb otsaette. See rüselemine, mis toimub terve detsember, on lihtsalt kohutav. Niiet nüüd on tulevikus kas plaan A: ma ostan kõik kingid rahulikult ja rõõmuga nädala sees ja võimalikult ebapopulaarsel ajal, või plaan B: ma ei ostagi neid ja kingin hoopis palju armastust.

Ma lähen sööma.

suur pilt

Ma olen juba ÜLI tükk aega üritanud maga jääda, aga ma ei saa lihtsalt. Liiga palju mõtteid. Äkki aitab, kui siia kirja panen.

Esiteks on ju nii, et kui mina teile tõest pilti ei anna sellest, mis siin toimub, siis te ei saa ju kunagi teadma. Ja sellepärast pean ma tagasi pöörduma oma ettekande juurde. Ütlesin, et see oli menukas. Vale. See oli smashing. See oli hitt. Pool kooli ütles pärast, et jee, NII lahe hommikukogunemine oli. Ma võin selle kindlalt liigitada üheks parimatest asjadest, mis minuga siin juhtunud on.

Ja teiseks natuke malest. Ma ütlen SUUUUUUUUUUUUREEEE aitähi vanaisale, kes õpetas mind malet mängima, kui ma olin nii väike ---> ,
Ma olen siin mänginud kolm mängu. Ühe Thorleifiga, kaks tundi mängisime. Jah, ühte mängu. Mina võitsin. Üleeile mängisin Stinega. Mina võitsin. Täna, just natuke aega tagasi mängisin Kianiga. Tema võitis. Aga assa mait, kus on alles kavalpea, pettis võidu välja. Täiega hea mäng oli. Ma lõpus juba tükk aega mõtlesin, kuidas ma saan kenasti kirjutada blogisse, et te ka uhked saaksite olla, Eesti-Taani: 3:0. Aga ei, üle kavaldas, ja lihtsalt, out of the blue, shahh matt. Ma pakkusin talle välja, et kui ma koju tagasi lähen, võiksime hakata kirimalet mängima.

Ja siis me rääkisime veel natuke juttu. Et nad Stinega ikka rääkisid, et pärast Roskildet hääletaks Eestisse. Ja nüüd ma ei saa magada, sest praegu ma olen täpselt pooleks: koduigatsus vs mu uute sõprade igatsus. Ma tahaks neid kahte kombineerida. Kuulsin, et Kopenhaageni ülikool annab võibolla stipendiume järgmine aasta...

Sai natuke hingelt maha. Viimane asi: võite süüdistada mind ignorantsuses, kui tahate, aga ma pole ABSOLUUTSELT kursis, mis muidu toimub Eestis, Taanis või maailmas. Ma olen delfit avanud vist kolma korda. Viimati täna. Ja suurim uudis:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=14489835

Taanlased on tuntud vastupidise poolest.

Head ööd! (Nüüd mul läks kõht tühjaks)